Notes méthodologiques à partir d’une étude de cas fennique

Résumé Fr En Et

Les situations sociolinguistiques évoluent considérablement au cours du temps. Loin de se cantonner à un conflit figé ou à une situation de subordination prédéterminée, la diglossie, par exemple, y compris sous sa forme continuiste (diglossie de Ferguson), peut changer de forme et de contenu en quelques générations, au gré des conditions glottopolitiques et sociales, comme le montre le cas des quatre langues collatérales d’Estonie méridionale (võro, seto, mulgi, kihnu). Par ailleurs, la lecture qui est faite des données quantitatives s’avère souvent sommaire : l’analyste se contente de regarder de grandes proportions pour arriver à des conclusions hautement prédictibles, sans que l’on sache si une logique de falsification popperienne guide sa démarche, ou simplement la doxa. Enfin, les concepts qu’utilisent les sociolinguistes sont souvent a prioristiques au point de confiner à la doxa. Une manière de résorber ces apories et ces contradictions consiste à revisiter de manière critique les notions de diglossie, de vernacularité et de véhicularité, liées au statut ou au prestige des langues ou variétés constitutives des répertoires bilingues ou multilingues ds locuteurs, à travers une analyse des conditions historiques d’émergence de ces registres linguistiques en contact dans un champ social dynamique, tout en essayant de diversifier les concepts et de les articuler en un modèle qui puisse profiter aussi bien à la modélisation qu’à l’analyse qualitative des données statistiques sur les pratiques langagières.

Socio-linguistic situations vary throughout time. The form and content of diglossia, for instance, while not being limited to rigid conflict or to a predestined subordination, (even in its continuist form, alias Ferguson’s diglossia) may change in some generations, depending on political and social conditions, as is clear in the case of the four southern Estonian collateral languages (Võro, Seto, Mulgi, Kihnu). Moreover, often this change comes from an interpretation of quantitative data: the analyst just observes the proportions at a larger scale in order to come to highly predictable conclusions, while nobody knows whether he or she is guided by a Popper-like falsification approach or only by doxa. Finally, the concepts used by the sociolinguists often rely on a priori knowledge, so that these concepts frequently become similar to doxa. How to solve these difficulties and contradictions? One way would be to revisit critically different notions – diglossia, vernacularism, vehicularity, issues connected with the status or prestige of the speakers’ bilingual or multilingual language or repertoires - by analysing the historical conditions of the emergence of these language registers on a dynamic social field. Meanwhile, we attempt to diversify the concepts and to articulate them in a model that would be useful both to modelisation and to qualitative analysis of language practise’s statistical data.

Sotsiolingvistilised situatsioonid varieeruvad aja jooksul märgatavalt. Näiteks diglossia vorm ja sisu – mis ei piirdu jäiga konflikti ega ettemääratud allutavussuhtega, seal hulgas kontinuistlike vormide puhul (Fergusoni diglossia) – võivad muutuda mõne põlvkonna jooksul, sõltudes keelepoliitilistest ja sotsiaalsetest tingimustest, nagu näitab nelja Lõuna-Eesti kollateraalse keele (võro, seto, mulgi, kihnu) näide. Lisaks sellele loetakse kvantitatiivseid andmeid sageli väga ligikaudselt: uurija vaatleb vaid üldproportsioone ja jõuab nende kaudu suuresti ette ennustatavate järeldusteni, nii et ei ole mõistetav, kas ta juhindub popperlikust falsifikatsioonist või ainult üldtõdedest. Pealegi põhinevad sotsiolingvistide mõisted sageli aprioorsetel alustel, mis sarnanevad üldtõdedega. Üks võimalikke viise nimetatud aprioorsusi ja vastukäivusi lahendada seisneb lähenemises, kus mõisted diglossia, vernakulaarsus, ühiskeel vaadatakse kriitilise pilguga üle. Need on seotud keelekõnelejate kakskeelse või mitmekeelse staatuse või prestiižiga. Neid tuleb analüüsida lähtudes vaatlusaluste keelte registrite tekke ajaloolistest tingimustest dünaamilise ühiskondliku tausta raames. Samal ajal tuleb püüda mõisteid mitmekesistada ja liigendada need mudeliks, millest võiks olla abi keelepruugi kohta käivate andmete modelleerimisel ja kvalitatiivsel analüüsil.